Lubadused on täitmiseks!

Head uut aastat! Tore aastavahetus oli, õe perega ja lastega ning sõbrapoisiga.
Lubadused 2010 ndaks aastaks ja nende täitmine oli järgmine:

1. Korra kuus käia massaazhis - 100% tehtud!
2. Õppida soome keelt - no kus ma siis pääsesin? tööl ju iga jumala päev läheb vaja!
3. Lugeda inglise keeles - 0% kui siis ainult nii palju kui tööl vaja :(
4. Käia korra kvartalis teatris - läbi häda tuleb äkki 4x aastas ära...
5. Teha hästi ja kohusetundlikult tööd - suht tubli, aga arenguruumi on (Y)
6. Hakata taas trennis käima või sporti tegema - Võib rahul olla. Aasta algul sai korralikult jõusaalis käidud ja septembrist liitusin taas joogaga.
7. Tegeleda Georgiga rohkem - ka võib rahul olla! Kooli algus tõi muidugi paratamatult selle vajaduse/kohustuse.
8. Olla soojem, sõbralikum, lahkem ja rahulikum - tuleb tuleb, juba tuleb :)
9. Teha kodus (väike) (sanitaar)remont - ei midagi. Vahetasin ainult lastetoa mööbli välja ja soetasin uue kummuti ja vannitoa kapi. Asi seegi.
10. Jätkata kasutatud riiete ja asjade müüki - 100% tehtud!

Uusi lubadusi jagan varsti.

Labiilne...

Hommikul on nii külm, et hambad plagisevad ja käed külmetavad. Surusin käed sügavale trenchcoat’i taskusse, et natukenegi sooja saada. G. on Pärnus olnud, aga eile tuli korraks koju memmega ja kuigi ma teda igatsesin väga ja tahtsin temaga koos olla, ei suutnud ma aega talle pühendada, sest Lennart oli palavikus ja mingil põhjusel ta jalga maha ei tahtnud panna, kaebas valu ja aevastas samuti pidevalt. Siis tuli väga halva ajastusega kõne mulle, mis mind samuti närvi ajas ja nii lõppeski meie kauaoodatud päev selliselt, et pidin poja peale häält tõestma, kuna ta ei kuulanud juba kolm korda öeldud nõuet oma mänguasjad kokku korjata. Siiani muidugi süümekad ja halb olla sellest.
Täna tundsin kui väga vajan ma stabiilsust ja rutiini oma elus! Töö on selles suhtes üks tänuväärt asi - mu kaalukesed lähevad kohe paika, kui saabun tööle ning saan rahulikult tööd teha või lihtsalt omi mõtteid mõelda. Kui on suht lihtsad arved, siis kuulan töö ajal Vikerraadiost järjejuttu või Raadio 2-st Rahva Oma Kaitset. Vahel jõuan lõuna ajal shoppama või lihtsalt jalutan paar tänavat. Mõnikord on kodust söök kaasas, sagedamini toon Kaubamajast, aga vahel käin kuskil läheduses söömas.
Pole midagi paremat stabiilussest ja rutiinist, kus lapsed on terved, mees tuleb koju, raha tiksub arvele ja töö ootab.
Pilt on telekavast, Lammas Shaun on minu pojakese suur lemmik!

Head lõppu!

Viimane sissekanne sellesse aastasse. Istun nohuse lapsega kodus. Väljas on tohutud lumehanged ja koguaeg sajab juurde. Tallinnas lund ära ei viida, lihtsalt lükatakse laiali suurtesse läbitamatutesse hangedesse, millest ei pääse läbi ei jalakäijad ega autod. Ema käis Hiiul ja sai vastuseks, et vähki ei ole ja vähki ei tule. Küll aga on magu halvas seisukorras ning hapusid asju süüa ei tohi. Suur kergendus, kuigi ma uskunud, et seal midagi halvaloomulist on. Muret oli, aga sisetunne ei valetanud seekord. Georg tuleb täna Pärnust koju. Ivaril on viimane tööpäev. Lennarti nohu on taandumas. Tahaks õue minna, mulle hullult meeldib lund kaevata... Mingi õhupuuduse hoog oli jälle, nohu pole, aga nina on kinni, hingata ei saa, igat kuupmillimeetrit õhku tõmba kopsudesse lausa jõuga. See toob kaasa teatava paanikahoo, see omakorda teadagi mis... Peaks uuel aastal siiski allergoloogi juurde minema, see pole normaalne olukord. Kuigi mul on endal diagnoos olemas nagu ikka, paraku see mind ei aita. Homne päev on tavaline päev, aga loodan, et Ivar on kodus ja ma saan natuke toimetada ilma last hoidmata. Olen kuidagi liimist lahti ja tahaks väga veidi endale aega võtta ning tasakaalu leida. Hea, et jätkus mõistust homseks erilisi plaane mitte teha! Mees on mul ikka workoholic, sellega on ka vahel raske leppida, kuigi vastupidine variant oleks ja oli sadu kordi hullem. Inimene pole kunagi rahul olemasolevaga. Head, rahulikku, turvalist ja tervislikku aasta lõppu!

45 mõtet

1. Elu pole õiglane, kuid on ikkagi hea. - üldjuhul jah

2. Kui kahtled, astu lihtsalt väike samm edasi. - sellest pole sageli abi

3. Elu on liiga lühike, et raisata seda kellegi vihkamisele. - tõsijutt

4. Sinu töö ei hoolitse su eest, kui oled haige. Seda teevad sõbrad ja vanemad. Hoia kontakti. - õige

5. Maksa oma krediitkaardi võlg iga kuu tagasi. - aga kuidas siis teisiti?

6. Sa ei pea kõigis vaidlustes peale jääma. Lepi lahkarvamusega. - ok

7. Nuta kellegagi koos. See aitab paremini kui üksi nutmine. - tõsi

8. Jumala peale võib vihastada küll. Ta kannatab selle välja. - kasutu tegevus siiski

9. Alusta pensioniks kogumist esimesest palgast peale. - hilja

10. Šokolaadi asjus ei tasu vastupanu üritadagi. - tasub

11. Sõlmi rahu oma minevikuga, et see olevikku tuksi ei keeraks. - väga õige

12. Sinu lapsed võivad küll sind nutmas näha. - mitte nii sageli

13. Ära võrdle oma elu teiste omaga. Sul pole aimugi, milles nende teekond seisneb. - nii on

14. Kui suhe peab jääma saladuseks, ei peaks sa selles suhtes olema. - pole probleemi

15. Kõik võib silmapilgu jooksul muutuda. Kuid ära muretse - Jumal ei pilguta kunagi silmi. - ehh

16. Hinga sügavalt sisse. See rahustab meeli. - jooga

17. Saa lahti kõigest, mis pole kasulik, ilus ega rõõmuvalmistav. - no mida ma siis räägin...

18. Mis ei tapa, teeb tõepoolest tugevamaks. - kellele seda tugevust vaja on?

19. Õnneliku lapsepõlve jaoks pole kunagi hilja. Ainult et teine lapsepõlv on täiesti su enda teha, mitte kellegi teise. - oli õnnelik, aitab küll

20. Mis puutub selle poole püüdlemisse, mida tõesti armastad, siis ära lepi eitava vastusega. - tuleb leppida vahel

21. Põleta küünlaid, maga pühapäevalinade vahel, kanna seda ilusat pesu.Ära hoia neid eriliseks puhuks. Täna ongi eriline. - õige

22. Valmistu liigagi hästi ette, seejärel lase asjadel oma rada minna. - kah õige

23. Ole kohe ekstsentriline. Ära oota vanaduspõlve, et lillat kanda. - ei taha

24. Kõige olulisem suguorgan on aju. - väga õige

25. Keegi teine peale sinu ei vastuta sinu õnne eest. - oleks see nii

26. Lisa igale niinimetatud katastroofile klausel "Kas viie aasta pärast on sel mingit tähtsust?" - katastroofi hetkel kasutu

27. Vali alati elu. - ...

28. Anna kõigile kõik andeks. - kristlus

29. Pole üldse sinu mure, mida teised inimesed sinust mõtlevad. - üldjuhul jah

30. Aeg parandab peaaegu kõik. Anna ajale aega. - ei paranda

31. Kui hea või halb olukord ka poleks, lõpuks see muutub. - muutub jah

32. Ära võta ennast liiga tõsiselt. Keegi teine sind ju ei võta. - noo?

33. Usu imedesse. - usun

34. Jumal armastab sind oma loomuse tõttu, mitte millegi sinu tehtu või tegematajäetu pärast. - see on tõde

35. Ära püüa teha elule peaproovi. Ilmu kohale ja anna endast parim kohe praegu. - ei õnnestu alati

36. Vananemine on parem kui teine võimalus - noorelt surra. - absoluutselt

37. Sinu lastel on ainult üks lapsepõlv. - amen

38. Lõppude lõpuks loeb ainult see, et sa armastasid. -is it?

39. Mine iga päev välja. Imed ootavad kõikjal. - värske õhk on hea

40. Kui me kõik kallaksime oma probleemid kuhja ja näeksime teiste omi, siis kahmaksime enda omad tagasi. - võimalik

41. Kadedus on ajaraisk. Sul on juba kõik, mida vajad. - ilmselt

42. Parim on alles ees ... - loodan

43. Mis tujus sa ka poleks, tõuse püsti, pane hästi riidesse ja ilmu kohale. - mitte alati

44. Anna järele. - eks ta ole

45. Elul ei ole lehvi ümber, aga kingitus on see ikkagi. - oleneb

Laste kasvatamise töö

Igipõline küsimus - kumb töö on raskem, kas lastega kodus 24/7 või töö tegemine mingil "mustal objektil" nagu mu vanem poeg kord põlastavalt isa töökoha kohta ütles. Valusalt, aga ausalt. Kas lastega kodus olemine on üldse TÖÖ? Kui see on töö, miks siis sellest tööst puhkust siis ei anta? Kui see on töö, siis miks seda nii vähe hinnatakse? Kui see on töö, siis miks tuleb töölt tulevat meest kohelda, nagu ta oleks mammuti koju tassinud, kuigi ta tunnikese on kohvikus lõunatanud sõbraga, 3h autoga sõitnud punktist A punkti B ning lahendanud X probleemi telefoniga rääkides. Alati on seal parem, kus meid ei ole, kuid hetkel mulle küll tundub, et istuda kontoris, teha haridusele vastavat ning meeldivat tööd 8st 5ni, selles ajavahemikus kohvitada kolleegidega vähemalt 2x ning tunnike või nüüd, masu ajal ilmselt vähem, käia lõunal shoppamas või niisama jalutamas, on ilmselgelt parem ja lihtsam valik päeva mööda saata, kui olla kahe väikse lapsega kodus, kellest üks on haige, hoidku jumal selle eest, et beebi haige poleks, ning siis teenindada neid ning rahuldada nende vajadusi joostes ühe juurest teise juurde, samas taluda süümepiinu, et suurem ei saa eakohaseid mänge mängida ning väiksemat ei ole jaksu õpetada poti peal istuma või ise putru sööma. Kui siis veel enne hommikust kohvi ja hambapesu on vaja juba kööki koristada mingist kaosest ning kakast peput pesta, on masekas kiire tulema. Tavaline koduse lastega naise elu? Ma ei väidagi vastupidist. Väidan, et ka see on töö, kuid kõik muu oleks nagu tähtsam, raskem ja auväärsem, kui see töö - kasvatada väikestest inimestest suured inimesed, kes on terved, tublid, targad ja saavad endaga hästi hakkama.

Mustale linnule....

Oh saaks juba tööle! Homme taas vaba päev, kuid ei oska sellega midagi peale hakata ning süümekad on ikkagi kiired ligi hiilima. Täna sai maja koristatud ja turul käidud, no mida ma homme selle vaba ajaga peale hakkan. Kuna asjaolud on vahepeal muutunud, siis trenni ma ilmselt ei lähe või vähemalt ei hakka ma regulaarselt kalli raha eest a la aeroobikas käima. Raha peab kokku hoidma ja ma ei saaks seal trennis end vabalt tunda, teades, et ma ei tea, millal ma tööle saan, kui saan... Säästud sulavad nagu kevadine lumi ja neid praegu trenni peale raisata on mõttetu. Seda enam, et stressi tõttu, mis mind ikka aeg-ajalt külastab kaalun ma jätkuvalt 56kg nii et rassida trennis peki pärast pole pointi. Parema une ja toonuse annab ka sörkjooks või kepikõnd ning kumbki raha ei küsi.

Täna tundsin, kuidas ma unistan ajast, mil mu mees taas palgatöölisena 8st 5ni leiba teeniks. See oma-firma-värk on ikka õudne nuss ja ma ei hakka isegi oma längvuitsi maindima. Aga mis teha, mehed on juba kord sellised, nad peavad riske võtma ja ennast tõestama. Paraku on muret siin küll juba rohkem kui rõõmu. Eks selgi medalil ole kaks külge - vähemalt oskab ja saab ta praegu endale ise tööd otsida, palgatöölisena oleks hirm koondamise jms ees. Gretakene on otsaga Paldiski maanteel - vaat sulle palgatöölise rahulikku elu!

Kui oled vihane, siis pane oma mõtted kirja, hakkab parem, aga põhiline - ära kirja ära saada, sest hommik on õhtust targem!

Foto siit: www.japanfocus.org/data/US_Dollar.jpg

Lumi

Selle talve esimesest lumest sai pilti tehtud. Lumi oli puhas ja valge, nagu väikese lapse südametunnistus. Viimastel päevadel on tuju hea olnud ja kuidagi mõnus on olla. Väikse mehe nohust saime 6 päevaga võitu! Ise ka ei jäänud haigeks, kuigi tavaliselt ei õnnestu mul küll nohu vältida, kui tited tatised on. Lootus paari kuu pärast tööle saada hoiab tuju üleval ja paneb nautima viimaseid kuid kodusolemist. Täna leidsime back-up lapsehoidja tänu naabri-Kristile! See on suur asi, annab palju kindlustunnet! Magan ka normaalselt jälle.. eks see unetus ikka kõik ole mul peas kinni... pole ma ju midagi teinud. Jooksma pole ikka jõudnud, korra käisin Salme-Vabriku-Graniidi-Kalevi ringil, aga see 5min ring ei kvalifitseeru ju isegi mitte sörgiks. Lumi on maas, ilm on ilus, tuulevaikus hoiab oksad lumised, autod pole teid siin kõrvaltänavates veel poriseks sõelunud ning koerad pole jõudnud veel kollaseid ja pruune laike lumehunnikutele teha. Kõik on ilus ja valge.

veel 35

2h enne 36-seks saamist. Pea on tühi ja midagi öelda ei ole. Külalised on läinud, nõud on pestud, söök on otsas. Rahu ja pingelangus, nagu alati pärast seda italian family' külaskäiku. Ootan hoopis teisipäeva, sest siis tuleb ema külla ja me lähme koos Lidosse minu sünnipäeva tähistama. Koos lähme ka Georgile eelkooli vastu ning Georgile on emme sünnipäeva puhul lasteaiavaba päev. (Mitte, et see teda eriti rõõmustaks, kuna lasteaias talle meeldib ja samal päeval juhtus ka teater olema...) Homne pärissünnipäev algab mul hoopis arsti juurde minekuga, aga selle üle on mul ka hea meel, sest vanad hädad on taas kohal ja ei anna asu. Kui juhtmed kokku lähevad, siis käin õhtuti kaubanduskeskustes kolamas, võiks ka jalutada, aga ilm on sitt ja ilm on ilmselt sitt veel 2-3 kuud. Täna käisin näiteks Kaubamajas ja ostsin massaazhiõli, millega kaasa mulle mõnusa massaazhi tund tagasi tegi. Jube mõnus on jalutada kaubanduskeskustes siis, kui seal eriti kedagi ei ole, näiteks pühapäeva õhtul kl 19:00-20:00. Igatahes töötab väga hästi, tulen koju ja tuju on hea ja pea on selge. Õnneks kestab koduväravast Viru ringini 4,5 minutit, seega ajakulu on sõidu peale minimaalne. Kesklinnas elamise eelised. 36-se kohta suht kaootiline jutt, aga nii ma just praegu tunnen.

Koolikatsteni ca 4 kuud

Kooliteema tõstab iga päevaga rohkem pead. (No kas on lollakamat väljendit olemas?) Paraku aga on see tõsi ja sellega tuleb arvestada. Tänane nõustamine Nordic Hotellis Karini poolt oli tõeline kingitus, kuna sain palju vajalikku teada, häid näpunäiteid ning hoiatusi. Igatahes kuuldu põhjal on meil good start ja võib märtsikuuni asja rahulikult võtta. Tähtis on see, et Georgile eelkoolis (loe: Reaalkoolis) väga meeldib ning ta saab kõigega hakkama ning on väga tubli. Mulle see kool samuti meeldib, see akadeemiline õhkkond ning poistele sobiv reaalainete süvitsi õppimine on väga meele järgi mulle. Logistiliselt on see kool samuti hea koha peal, kuigi parkimine on peavalu. Lõppkokkuvõttes pole ka Ruthil kaugelt tulla sinna, kui vaja peaks olema. Mõned asjad mida ma tahaksin Georgiga rohkem teha on: ristsõnad, arvutamine 12 piires, raamatu lugemine, sarnased hulgad ja loogikaülesanded. Annaks Jumal Georgile seda indu jätkata nii, nagu ta praegu koolisse suhtub, siis oleks palju palju muresid olemata.

***

Lennart meil räägib. Kui "rääkimine" tähendab vähemalt kahesõnaliste lausete moodustamist, siis võib öelda, et Lennart räägib ikka päris hästi, kuna tema esimene kolmesõnaline lause oli eelmisel nädalal (1a6k vanuselt siis) "Issi tõi kopa!" Nüüd ühe nädalaga on ta juba mitmeid lauseid öelnud täiesti loogilistes seosetes ja olukordades. Eelmainitud Karin kuulas Lennartit 3 kuud tagasi ja ütles, et see laps hakkab 1a8k rääkima. Aga näe hakkas 1,5k varemgi veel. Sõnu on tal nii palju, et neid ma üles enam kirjutada ammu enam ei jaksa, põhimõtteliselt ütleb ta kõik sõnad järgi, mis sa ette ütled, paljud neist oluliselt moonutamata. Georg hakkas ka vara rääkima, aga Lennart teeb talle silmad ikka ette. Üks asi on küll, milles Lennart meie neljast poisist kõige saamatum on - potil käimine. Kõik kolm vanemat on selleks vanuseks juba potil käijad või vähemalt teevad nad sinna midagi esimese panemise peale. Lennartil tuleb sinna haruharva mõni piss. No ootame veel, küll temagi õige aeg tuleb.

Minu mees

Ma võiks lõputult kiita oma meest. Teist sellist ei tea kellelgi olevat. Ühel on ennasttäis jobu, kellel vaid oma vajadused esikohal ning kes on kodus saamatu ja abitu ning ei oska ainsatki meeste tööd. Teisel on mees, kes ei tunne kella ega kilomeetreid, ei pea sõna ega antud lubadusi, raha oskab teha, aga veel paremini oskab ta seda tuulde lennutada. Kolmandal on paras viinanina, kes esimesel võimalusel end silmini täis joob, samas küll kuldsete kätega. Näiteid on teisigi... Minu mehel on mitmeid väikseid vigu, kuid paremat isa ja abikaasat ei oska ma ette kujutada. Kui ma olen hädas, siis ta tuleb ja aitab. Kui ma olen kurb, siis ta püüab lahendust leida. Kui ma olen haige, siis ta hoolitseb minu eest. Aga see kõik on tühi asi selle kõrval, kuidas ta veedab aega lastega, eriti pisemaga.. võiksin seda lõputult pealt vaadata! Täna näitas ta jälle mulle oma pühendumist perele ja lastele tulles mulle appi, kuigi ta oli kaugel ja tal olid teised plaanid. Mul on hea tunne täna. Päevad pole vennad ja on hetki, mil ma ta peale vihastan, kuid ta on parim!

Foto on eBay'st

eBay

Tere minu nimi on Kersti. Olen eBay sõltlane. Peaks vist liikuma Anonüümsete eBays Shoppajate Klubiga. No täitsa lõpp, on see alles haigus. Ja kui nakkav! Ave alustas, mina olin skeptiline. Sain hoo sisse, õde vaatas kõõrdpilguga, et ah mis! Nüüd on õde samasugune sõltlane. Tema süttib minust kiireminigi. Minul ikka jalad maas kui vaja.

Kuna ma tegin 11.juulil endale kõrva augud, siis on hullult ka põhjust shopata, sest nüüd tuleb ju osta kõrvarõngaid! On põhjus, vajadus ja vabandus, mis sa veel tahad! Ja kui ilusad, kui odavad! No näis, las esimesed väljavalitud saabuvad, siis vaatame edasi. Hind on nii odav, et eks nad traadist ja klaasis ole, aga no olgu siis selle raha eest! 1.98£ on tõesti mõttetu hind. Isegi minusugusele mitte-teenivale kodusistujale.

Aa, ja Erkit nägin eile. Aiii! Valus oli.

Laulupidu

Täna käisime kinos Jääaeg 3 vaatamas. Mina oleks tahtnud muidugi Laulupeole minna, aga kuhu sa ikka nende tittedega lähed! Ühel on tuduaeg ja söögiaeg, teine ei jaksa pikalt käia ega pikalt seista. Peale muu veel vihmahood, mida ma ise ei pelga, kuid tatisele lapsele on need ilmselt liig mis liig. Jälgin Laulupidu tv-st, kuid väike kahetsus on ikka hinges, et ise kohale ei läinud. Ah, eks nad kasvavad ju suureks ja siis saab igale poole minna, iseasi, kas nad siis enam emme-issiga koos tulla tahavad... Homme siis Lene sünnipäev ning seejärel Pärnusse. Annyl ja Ruthil on puhkus, seega peaks olema seltsis segasem ja ehk ka lõbusam. Eks vaatab, mis edasi saab siis. Plaanide kohaselt peaks Georg Saaremaale minema. Meie ei lähe ilmselt - hoiame madalat profiili, sest ajad on sellised.

Täitumata unistus

Mu viimase aja harrastus on lugeda välismaal elavate eestlaste blogisid... See sai alguse sellest, et mu üks töökaaslane läks Londonisse tööle ja jättis oma blogi-aadressi mulle ja nüüd kirjutab oma elust-olust Londonis. Ja kui ma ütlesin "välismaal elavate eestlaste", siis ma môtlesin selle all täiesti vôôraid tavalisi inimesi, mitte tuntud inimesi a la Neeme Raud... Ahh, milline pisike konnatiik see Eesti ikka sealse elu kôrval tundub... huvitav lugemine... vôrdleks seda dokumentaalfilmi vaatamisega, everything is real.
Kui ma midagi oma elus kahetsen (seegi pole päris ôige sôna), siis ehk seda, et ma ei ole kunagi saanud välismaal ôppida ega töötada. Töötada olen natuke saanud, sest minu praegune töökoht eriti varasematel aastatel komandeeris mind ühtelugu Soome ja olin seal paar korda ka 2 ja 3 nädalat järjest, aga no kamoon - Vantaa? 20 min lennukiga Tallinast... sageli läksin hommikul kell 8 ja ôhtul kell 5 olin juba kodus tagasi... Aga töötada/ôppida Londonis, Frankfurdis, Pariisis (ok seal jääks keelega jänni) vôi (minu unistuste sihtkohas) New York'is... vaat see on mul elus tegemata jäänud. Väga kaheldav, kas ma seda kunagi teha saan. Hetkel olles 4-aastase ema ja teine kevadel sündimas, kahtlen väga, kas mul sellist vôimalust niipea tuleb, kui üldse. Lisaks lastele on mul ka kallis armas mees, kel ilmselt vôôrsil mitte kui midagi teha ei oleks...
Nooruses oleks pidanud selle vôimaluse ära kasutama. Ôhkôrn vôimalus mul selleks isegi oli, aga samas ikkagi ei midagi käega katsutavat. Kui oleks ikka reaalne vôimalus olnud, küllap ma oleks ka läinud siis.
Lugedes neid blogisid, tekib mingi kummaline rahutus ja erutus mu hinge.. ja taban end môttelt, et KUNAGI ma siiski lähen sinna (USA-sse näiteks) ja mitte mingi lolli turistina, vaid nii et ma saan seal OLLA ja nautida aega ja olemist ja palju näha ja ... See ON mul unistus, mis ükskord täitub. Vôiks môelda, et mis seal keerulist - osta pilet, taotle viisa ja mine! Aga ei... nagu ma ütlesin, ma ei taha nii minna... tahan minna nii, et mind seal keegi ootaks, et minu minekul oleks mingi point ja et mu USA külastus oleks kohe pikaajalisem... no vähemalt kuu aega.
Muidugi vôiksid mu lapsed vôi 1 minu lastest minu unistuse reaalsuseks muuta - oleksin ônnelik, kui nad saaksid Euroopas vôi USA-s ôppida vôi töötada. Muidugi on seal ka miinused... ikkagi lapsed ja kaugel ... kodust ära. Aga ma ei keelaks seda neile iialgi, sest tean, mis tundega ma praegu sellele teemale môtlen ja teiste seiklustest ja elust välismaal, eriti USA-s loen...
Seni unistan. See on tasuta. Ja ega ma nüüd ajaratast tagasi keerata ka ei tahaks, seda mitte. Iga asi omal ajal.

Edu teile, Eesti inimesed, seal kaugel maal.

Foto internetist, täpset asukohta ei mäleta kahjuks

Jälle kodus

Tagasi kodus.
Kodus on hea olla, isegi teadmine, et täna on puhkuse viimane päev ja sel aastal puhkust rohkem ei saa, ei heiduta mind. Mulle meeldib sügis ja meeldib stabiilsus, mille sügis endaga kaasa toob. Kooli, tööle ja lasteaeda minek toob kaootilisse suvisesse ellu rutiini ja rezhiimi - asjad asetuvad oma kohale. Mulle meeldib korrapärasus ja sellepärast ma ei pelga sügise saabumist. Sügis, kui loodusnähtus mulle ei meeldi, lihtsalt sügis toob kaasa endaga rida sündmusi ja muidu asju, mis mulle meeldivad.
Seni jätkub suvi ja terve kuu suve on veel ees! Ja ilmale vaatamata on see olnud tore suvi. Pärnu, SPA-d, reis, kontserdid, kodused grillipeod, külalised... ja igasugused muud toredad uudised ja sündmused. Olen õnnelik ja rahul ja tänulik Jumalale kõige eest! Nüüd on mul mõnusatele suvesündmustele lisaks ka veel üks saladus. Musi teab ka seda saladust, aga keegi teine ei tea... Vaatame, kaua ma saladust hoida suudan. Ma ei ole eriti kõva SELLISTE saladuste hoidja...

Sõber

Mul on oma sõbrast kahju. Ta on oma elus kogenud õnnetut armastust rohkem kui üks kord ja vastuarmastuseta armastust on ta kohanud enamikes oma suhtes. Ta ei ole kellegagi koos elanud, tal ei ole lapsi, ta hakkab lähenema keskeale ja tema shansid muutuvad üha väiksemaks, kuna üksielamise veidrused ja harjumused on visad kaduma ja teisega arvestamine on teatud vanuses keeruline.
Suhteid tal siiski on olnud, aga need on kõik keerulised, kiiksuga, aga-dega, probleemsed, ebavõrdsed suhted, millest ükski ei ole kestnud üle paari kuu ning kooseluni nagu juba öeldud pole neist ükski kujunenud. Tema naised võib jagada kategooriateks: 15 aastat nooremad; abielunaised; lahutatud üleminekunaised.
15-aastat noorematega on asi selge - nad on 10-20 aastat temast nooremad, totaalselt teine põlvkond, midagi ühist neil ei ole, tüdrukule pakub mõneks ajaks põnevust raha ja kena auto. Abielunaised otsivad armukest või halvemal juhul käehoidjat. Reeglina on nende abielus probleeme ja neil on vaja abikaasale tagasi teha või enda uppiläinud eneseuhkust taastada. Enamasti on neil vaja lihtsalt inimest, kes neid ära kuulaks. Lahutatud üleminekunaised on küll vabad, kuid kuna nad on loetud kuud tagasi alles lahutanud, siis ei ole nad vaimselt valmis uut suhet looma - samas üksi nad ka olla ei taha. Paremal juhul on nende seks-vajadus nii kõrge, et mu sõbrakest kasutatakse lihtsalt oma rahulduse saamiseks. Suhet nad ei loo, sest nad on "sassis" alles ja meest nad tegelikult ei otsi, neil on üleminekuaeg ühelt suhtelt teisele, kuid mu sõber ei juhtu enamsti olema ei üks ega teine.
Minu sõber on ta olnud juba 14 aastat, sellest ajast pool on ta olnud ka minusse armunud ja erinevatel etappidel olen ma esindanud peaaegu kõiki kategooriaid tema elus.
Nüüd oleme lihtsalt sõbrad. Ja mul on temast kahju.

Foto pärit kuskilt internetist ja paraku äärmiselt irooniline, sest kui eelmainitud sõbrakesel oleks 1/10 Clooney välimusest, siis seda peatükki siin blogis ei oleks.