Pühapäeva hommik

Täna on ideaalne pühapäevahommik. Oleme 3 päeva maal olnud ning eile saabusime koju. Hetkel on mees suuremat poja Nõmmele viimas, et sealt Anary ta Pärnusse viia saaks ning väike poja alles magab. Mina joon kohvi (400ml Iittala kruusist!) nappides riietes ning istun üleval toas lahtise akna juures, päike paistab ja väike tuuleke liigutab pärnasid maja ees. Panin juba pesumasina tööle, sest ilm on ideaalne väljas pesu kuivatamiseks. Rahu ja vaikus, kuhugi pole kiiret, on suvi. Maal oli tore, peaaegu ideaalne, lapsed on küll sääskedest üsna ära söödud, aga nad on rõõmsad ja õnnelikud ning ei tahtnud sealt kuidagi ära tulla. Reedel sai korraks töölgi käidud, aga siis sai sujuvalt kohe jätkata seda "hipilaagri elu".
Nüüd ajasin väikse poja üles, sest kell on juba 9:10 .. rõõmus näoke tervitas mind üle oma pulkadega-voodi serva. SuperRTL'i pealt tuleb "Lammas Shaun" ja kõik on rahul.

Labiilne...

Hommikul on nii külm, et hambad plagisevad ja käed külmetavad. Surusin käed sügavale trenchcoat’i taskusse, et natukenegi sooja saada. G. on Pärnus olnud, aga eile tuli korraks koju memmega ja kuigi ma teda igatsesin väga ja tahtsin temaga koos olla, ei suutnud ma aega talle pühendada, sest Lennart oli palavikus ja mingil põhjusel ta jalga maha ei tahtnud panna, kaebas valu ja aevastas samuti pidevalt. Siis tuli väga halva ajastusega kõne mulle, mis mind samuti närvi ajas ja nii lõppeski meie kauaoodatud päev selliselt, et pidin poja peale häält tõestma, kuna ta ei kuulanud juba kolm korda öeldud nõuet oma mänguasjad kokku korjata. Siiani muidugi süümekad ja halb olla sellest.
Täna tundsin kui väga vajan ma stabiilsust ja rutiini oma elus! Töö on selles suhtes üks tänuväärt asi - mu kaalukesed lähevad kohe paika, kui saabun tööle ning saan rahulikult tööd teha või lihtsalt omi mõtteid mõelda. Kui on suht lihtsad arved, siis kuulan töö ajal Vikerraadiost järjejuttu või Raadio 2-st Rahva Oma Kaitset. Vahel jõuan lõuna ajal shoppama või lihtsalt jalutan paar tänavat. Mõnikord on kodust söök kaasas, sagedamini toon Kaubamajast, aga vahel käin kuskil läheduses söömas.
Pole midagi paremat stabiilussest ja rutiinist, kus lapsed on terved, mees tuleb koju, raha tiksub arvele ja töö ootab.
Pilt on telekavast, Lammas Shaun on minu pojakese suur lemmik!

Kroonika tarbeks ainult...

19.mai jätsime mähkmed ära.
24.mai võtsime lapselt luti ära.
3.juuni ütles ta R tähte. Esimene sõna oli RONIMA, teine sõna juba KARBURAATOR.
Endiselt on meil sõna "aamut" ja kui tuleb tasa olla siis on nimetisõrm nina peal. Jube armas. Georg oli 31.mai kuni 4.juuni ehk terve nädal üksi kodus. 1.juunil lausa 8,5h ilma, et keegi oleks kodus käinud. Õnneks lehvitasime ja rääkisime Skype'i vahendusel. Sai hästi hakkama. Eilsest jäi Georg Pärnusse. Lennart teatab sageli, et ta on Hell Lepatriinu. Lennart magab juba hästi öösel, ei nuta, ei ärka - ainult 1x on pissitada teda vaja, siis on kõik hästi.

Glamuurne elu!

Minu vanem poeg on teatavasti sünnist saadik kohe eriline "vaprate ja ilusate" magnet. Täna, kaunil soojal päikse ja sinise taevaga õhtul, on tema kutsutud suhteliselt valitud seltskonnaga uhiuue suure jahiga Pirita lahele seilama. Milline glamuurne elu! Juba sünnitusmajas olime kõrvuti Karmel Eikneriga oma suurt kõhtudega, seejärel aastaselt lapsehoidja juures koos Kärt Krossi poja Jakobiga, Erki Noole kahe pojaga, Tammerti tütrega ning Tõnu Kark'i poja Johannesega. Georg oli vaevalt 2a kui perekond Kark ta Draamateatrisse näitlejate laste jõuluetendusele kutsus. Kohe järgnesid sellele mitu sünnipäeva perekond Kark'ide kutsel. Kord Olümpias einestades, juhtus Georg Katariina Padari pojaga mängima, teinekord Jahtklubis einestades sattusid nad Katrin Väliga jutuhoogu. Koolielu pole veel alanud, kui tulevased klassikaaslased TIK-ist juba sünnipäeval kutsuvad. Ja see on vaid pisike ja osaline meenutus tema veel mitte 7-st eluaastast! Oeh, ta elu on juba praegu mõnusam kui minu oma.