Oh saaks juba tööle! Homme taas vaba päev, kuid ei oska sellega midagi peale hakata ning süümekad on ikkagi kiired ligi hiilima. Täna sai maja koristatud ja turul käidud, no mida ma homme selle vaba ajaga peale hakkan. Kuna asjaolud on vahepeal muutunud, siis trenni ma ilmselt ei lähe või vähemalt ei hakka ma regulaarselt kalli raha eest a la aeroobikas käima. Raha peab kokku hoidma ja ma ei saaks seal trennis end vabalt tunda, teades, et ma ei tea, millal ma tööle saan, kui saan... Säästud sulavad nagu kevadine lumi ja neid praegu trenni peale raisata on mõttetu. Seda enam, et stressi tõttu, mis mind ikka aeg-ajalt külastab kaalun ma jätkuvalt 56kg nii et rassida trennis peki pärast pole pointi. Parema une ja toonuse annab ka sörkjooks või kepikõnd ning kumbki raha ei küsi.
Täna tundsin, kuidas ma unistan ajast, mil mu mees taas palgatöölisena 8st 5ni leiba teeniks. See oma-firma-värk on ikka õudne nuss ja ma ei hakka isegi oma längvuitsi maindima. Aga mis teha, mehed on juba kord sellised, nad peavad riske võtma ja ennast tõestama. Paraku on muret siin küll juba rohkem kui rõõmu. Eks selgi medalil ole kaks külge - vähemalt oskab ja saab ta praegu endale ise tööd otsida, palgatöölisena oleks hirm koondamise jms ees. Gretakene on otsaga Paldiski maanteel - vaat sulle palgatöölise rahulikku elu!
Kui oled vihane, siis pane oma mõtted kirja, hakkab parem, aga põhiline - ära kirja ära saada, sest hommik on õhtust targem!
Foto siit: www.japanfocus.org/data/US_Dollar.jpg
No comments:
Post a Comment