Showing posts with label kool. Show all posts
Showing posts with label kool. Show all posts

Monday, May 3, 2010

Tallinna Inglise Kolledz, here we come!


Oh lõpuks ometi olen ma oma lapsele kooli valinud! Valiku tegin muidugi juba 5.aprillil, kui selgus, et poeg on Tallinna Inglise Kolledzhisse vast võetud, kuid kõhklused ja kahtlused närisid hinge ning ei andnud rahu. Nüüdseks võin kõhklematult öelda, et see on õige ja hea otsus ning igati hea otsus ka seoses meie pereeluga ja elukorraldusega. Me ei pea painduma olulisel määral koolieluga, vaid kool on valitud selliselt, et ta sobitub hästi meie koduse eluga.
Lõplikud plussid, mis koolivaliku otsustasid:
* ilmselt parim kool Eestis hariduse ja maine suhtes
* inglise keele süvaõpe
* tundide algus kl 9:10
* puudub õhtupoolne vahetus
* vaid kaks paralleelklassi ja väiksed klassid
* pikk söögivahetud
* pikapäevarühm söögivõimalusega
* hea asukoht kesklinnas
* koolivorm
* lapsele meeldis esimesest hetkest
Hea ja kerge tunne saabus pärast tänast lastevanemate koosolekut! Sügav kummardus Sulle ja ... Thank you!
P.S. Foto Postimees.ee'st

Wednesday, March 24, 2010

Kooliralli


Kõige värskemad muljed on Inglise Kolledzist. Maja annab esmamulje ja see on väga hea. Suur avar hall, kus on garderoob, pingid ootamiseks, kõrged laed ja suured aknad. Juba kooliukski on massiivne ja väärikas. Hea mulje jättis kooli direktor, kes isiklikult kõiki koolikatsetele tulijaid tervitas ja edasi juhatas. Lapsed anti 5-kaupa õpetajatele ning nad läksid edasi inglise keele katsetele. Seal õpetati lastele 6 inglisekeelset sõna. Tund pärast sõnade õppimist olid tal need meeles. Seejärel räägiti hääldusest ja paluti hääldada erinevaid silpe ja häälikuid. Tunni aja pärast leidsin poja ootamas klassiukse taga, kus ühekaupa kutsuti sisse, et vestelda eesti keele ja matemaatika teemal. Minu üllatuseks sai sinna ka lapsvanem kaasa minna. Olin kindel, et Georg mind kaasa ei soovi, aga kuna teised lapsed kõik oma emad-isad kaasa vedasid, siis mõtles temagi ümber. Viimasena viiest lapsest kutsuti meid sisse. Olin juba muretsema hakanud, sest lapsel hakkas kõht tühjaks minema ja tüdimus tuli ka juba peale. Oodata tuli klassiukse taga tund aega. Lõpuks siis olime klassis ja kaks õpetajat hakkasid teda küsitlema. Kõigepealt paluti valida, kas ta soovib teksti lugeda trükitähtedega või kirjatähtedega. Georg valis trükitähed. Luges soravalt, korra kaotas rea ära. Pärast paluti teksti järgi jutustada, kellest oli jutt ja millest see rääkis. Enam vähem oli ta kõigest aru saanud ja oskas vastata, vaid viimase küsimusega jäi hätta – ei mäletanud jutu viimast lauset ilmselt. Seejärel anti värvline pilt talle ette ja ta pidi jutustama pildi järgi, mida ta näeb. Georg jutustas 3-4 täislausega, mida ta pildil nägi. Mõte jooksis kinni tal siis, kui küsiti, mis need linnud seal vee kohal teevad. No tõesti, mis nad siis teevad!? Seejärel asus matemaatikaõpetaja teda küsitlema:
„Palju on 3+5? 11-7? 5+4?“ Ja veel paar tehet. Georg vastas kõikidele küsimustele õigesti. Seejärel oli tekstülesanne: „Klassis on 11 last, neist 6 on poisid, mitu tüdrukut on klassis?“ Georg vastas õigesti.
Seejärel öeldi:“Kuula hoolega! Vihik, pliiats, joonlaud. Mis need on?“
„Koolitarbed!“
„Kas sa oskad veel mõnda nimetada?“
„Käärid, kustukumm!“
„Väga tubli!“ ütles õpetaja.
Seejärel paluti võrrelda laeva ja lennukit. Georg ütles, et üks sõidab vees, teine taevas. Paluti midagi lisada, kuid Georg ütles, et ta ei taha midagi lisada. No ilmselt suurusi taheti võrrelda, aga samas ei öeldud midagi vihjeks a la kumb on suurem. Aga ma pole kindel.
Siis küsis taas eesti keele õpetaja, et mis sa vabal ajal teed ning Georg sai rääkida karatest, et see on võitluskunst ja ta õpib seda selleks, et ennast kaitsta. „Kas igal ajal võib karated teha?“ küsis õpetaja ning Georg ütles, et ei. Siis taheti teada, kas ta on viimasel ajal kinos või teatris käinud ning Georg rääkis, et ta käis „Jääaega“ vaatamas ja varsti läheb „Alice Imedemaal“ vaatamas. Sellega olid TIK koolikatsed läbi.

Eile käisime Gustav Adolfi Gümnaasiumis koolikatsetel ehk kooliküpsusvestlusel ja praktilistel töödel. Maja vanalinnas jättis taas unustamatu mulje, see pole kool, vaid muuseum või kirik. Imelised võlvid, ruumid, trepid, saalid, aknad ja vaated! Väga heal tasemel vastuvõtt. Lastevanemate hulgas oli Evelin Ilves ja Kätlin Maran tütardega. 5-kaupa jagati lapsed õpetajatele ning viidi klassidesse. Paraku Georgi nime ei hüütud ning meie jäime viimaseks. Õnneks sellest probleemi ei olnud – Georg liitus viimase grupiga. Lastevanematetele tehti ekskursiooni ja näidati koolimaja. Lonkisin Evelini sabas terve selle suurepärase maja läbi ning võin kinnitada, et koolimajal ja koolimajal on suur vahe! Vähem kui tunni pärast leidsin Georgi juba sealt, kust ta õpetajaga kaasa läks ning rahulolev pilk tema silmas ja kommentaar „Hehh, titekas!“ võtsid pinged maha. Muusika osas paluti rütmi koputada, laul laulda ja õpetajale järgi laulda. Teises osas pidi arvutama, joonistama ning lugema. Georgi sõnul sai ta kõigega hakkama. Mingil põhjusel Georg siiski sinna kooli minna ei taha, kas olen süüdi mina selles, kuna rääkisin kellegiga telefonis sellest koolist suhteliselt negatiivsest. Õigemini mitte koolist, vaid direktorist. Mulle jättis kool kõigele vaatamata väga hea mulje. Ikkagi Eesti vanim kool!

Eelmisel pühapäeval käisime oma armsa Reaalkooli katsetel ja seal läks väga hästi just see, et olime vara kohal, sattusime samasse klassi, kus laps on septembri kuust alates eelkoolis käinud ja isegi samasse pinki, kus ta alati istus. Ilmselt andis see palju enesekindlust talle ja mind saadeti ära öeldes:“Sa võid nüüd ära minna!“ Maja on õnnetukene, laseb vihmavett läbi ja on külm ja kulunud, kuid just selle maja kohta ütles Georg pärast esimest eelkooli tundi – siin on õppimise lõhn! Kahjuks läheb see maja remonti ning Reaalkooli algklassid hakkavad käima Liivalaia Gümnaasiumis! Milline pettumus! See on tulevik ja kas minu lapse tulevik, see selgub alles 2 nädala pärast. Tunni pärast leidsin Georgi üksi all välisukse lähedal istumas ja mind ootamas. Esialgu ehmatasin ära, et midagi on juhtunud või klassist minema saadetud, kuid ta ütles, et ta lihtsalt sai teisena kõik valmis. Üks väga raske matemaatika ülesanne oli olnud, ta polnud aru saanud, kuidas seda teha, aga pärast, kui teised ülesanded olid tehtud, siis ta oli ära tabanud, millest point oli. Ta tahab väga sinna kooli saada. Teised ülesanded olid tema sõnul lihtsad olnud. Mulle jätsid katsed hea mulje, kõik möödus pingevabalt ja kiiresti.
Enamuses koolides kordusid lapsed ja nende vanemad. Georg oli igas koolis palju tuttavaid nii lasteaiast, tennisetrennist, eelkoolist kui ka karatest. Esimese kümne minutiga oli tal Inglise Kolledzis 4 uut poissi, kellega treppidel mingeid mänge juba mängiti – hämmastav võime kiiresti sõbruneda ja sotsialiseeruda! Päritud – teadagi kellelt.
Koolist kooli kordusid samad lapsed ja samad lapsevanemad ning see annab lootust, et konkurss 1:8 on siiski suur mull ja õhku täis.
Ühelt lapsevanemalt TIKi koridoris kuulsin, et Prantsuse Lütseumi katsed olid kõige halvemini korraldatud. 500 last korraga oli kohale kutsutud, midagi kuulda üldisest lärmist ei olnud ja aeg läks ka tohutult.
Ühed katsed on veel ees. 7.aprill käime veel 21.Koolis, kuigi 2 päeva varem oleme teada saanud nii GAG kui ka TIK tulemused. Ootan huviga.
Pilt on siit www.teadus.ee

Monday, March 22, 2010

Kevad 2010


Lennart käis 1 päeva Kati juures ning täna koju tulles oli tal jälle 38,8 palavik. Andsin Panadoli, siis magas 30 minutit ning seejärel oli 39,1 kraadi palavikku. Nutt ei aita. Proovitud. Ootame ja palvetame ja loodame.
Georgil on koolikatsete aeg, õnneks talle meeldib ja ta tahab neis osaleda - see on ärev, aga samas ka põnev aeg. Ilm on ilus, päike paistab, mis viga koole mööda käia ja end proovile panna. Laps on rahul, ometi saab arvutada ja nuputada ja mõistatada ja kirjutada ja vastata. Selline ta on - minu tubli Georg! Naabrinaise arvates dresseeritud ahv. Ongi minu väike ahvike! Ainult, et dresseerinud on tema mind rohkem, kui mina teda!

Friday, October 16, 2009

Koolikatsteni ca 4 kuud


Kooliteema tõstab iga päevaga rohkem pead. (No kas on lollakamat väljendit olemas?) Paraku aga on see tõsi ja sellega tuleb arvestada. Tänane nõustamine Nordic Hotellis Karini poolt oli tõeline kingitus, kuna sain palju vajalikku teada, häid näpunäiteid ning hoiatusi. Igatahes kuuldu põhjal on meil good start ja võib märtsikuuni asja rahulikult võtta. Tähtis on see, et Georgile eelkoolis (loe: Reaalkoolis) väga meeldib ning ta saab kõigega hakkama ning on väga tubli. Mulle see kool samuti meeldib, see akadeemiline õhkkond ning poistele sobiv reaalainete süvitsi õppimine on väga meele järgi mulle. Logistiliselt on see kool samuti hea koha peal, kuigi parkimine on peavalu. Lõppkokkuvõttes pole ka Ruthil kaugelt tulla sinna, kui vaja peaks olema. Mõned asjad mida ma tahaksin Georgiga rohkem teha on: ristsõnad, arvutamine 12 piires, raamatu lugemine, sarnased hulgad ja loogikaülesanded. Annaks Jumal Georgile seda indu jätkata nii, nagu ta praegu koolisse suhtub, siis oleks palju palju muresid olemata.
***
Lennart meil räägib. Kui "rääkimine" tähendab vähemalt kahesõnaliste lausete moodustamist, siis võib öelda, et Lennart räägib ikka päris hästi, kuna tema esimene kolmesõnaline lause oli eelmisel nädalal (1a6k vanuselt siis) "Issi tõi kopa!" Nüüd ühe nädalaga on ta juba mitmeid lauseid öelnud täiesti loogilistes seosetes ja olukordades. Eelmainitud Karin kuulas Lennartit 3 kuud tagasi ja ütles, et see laps hakkab 1a8k rääkima. Aga näe hakkas 1,5k varemgi veel. Sõnu on tal nii palju, et neid ma üles enam kirjutada ammu enam ei jaksa, põhimõtteliselt ütleb ta kõik sõnad järgi, mis sa ette ütled, paljud neist oluliselt moonutamata. Georg hakkas ka vara rääkima, aga Lennart teeb talle silmad ikka ette. Üks asi on küll, milles Lennart meie neljast poisist kõige saamatum on - potil käimine. Kõik kolm vanemat on selleks vanuseks juba potil käijad või vähemalt teevad nad sinna midagi esimese panemise peale. Lennartil tuleb sinna haruharva mõni piss. No ootame veel, küll temagi õige aeg tuleb.

Tuesday, August 25, 2009

Verstapost


Täna käisime pojaga teda eelkooli kirja panemas. Vanalinna Hariduskolleegiumis, Vene tn 22. Jah, kes oleks võinud arvata, et ma seda teed jälle tõenäoliselt pärast 14a käin... Eks näis, mis elu toob. Võimalik, et otsustan Reaalkooli kasuks siiski. Oma rõõmuks avastasin täna, et Georg ka 21.kooli juba hea sõnaga meeles pidas. Lahe on mõelda, et Georgi jaoks on kõik teed ja uksed veel lahti. Ole vaid mees ja mine! Igatahes ootan huviga seda aega, mil ta eelkoolis käima hakkab. Mulle meeldib idee ka ise kõike seda uuesti läbi teha.