Sünnipäev, katamaraan ja Marx

Mõlemad lapsed on taas kodus ja minul on hea olla. Reedel pidasime Georgi sünnipäeva ja kuigi tal külalisi kutsuda eriti polnud, siis tulemuseks oli siiski väga vahva sünnipäev. Georg käis venna ja tädilastega Skypark'is batuutidel, ronikatel, täispuhutavas kindluses, pallimeres jms hüppamas, hullamas, ronimas, müramas. See on koht, mis on üks suurimaid omalaadseid terves Baltikumis ning see on parim koht poiste üleliigse energia maandamiseks, kui just pole käepärast trenni või mõnd muud tegevust või pole ilma minna randa või loodusesse või suusatama, kelgutama jne. Pärast käsiime villa Thais söömas - meie pere, õe pere ja täditütar ja tädipoeg. Sealsed söögid on tuntud oma headuses ja teenindus on 5+ ning eriti üllatav oli, et nad on imearmsa mängutoa noorimatele restoranikülastajatele teinud.
Laupäeval olime juba kl 10:20 Pikakari rannas. Pärast lõunat võtsime osa Tallinna Merepäevadest, käisime Lennusadamas lastega, need ronisid taas batuudil, liumäel ja mänguväljakul, seejärel käisime laevade peal ja sees ning isegi mootoriruumis, kuulasime taustaks kontserti, tegime pilte, sõime jäätist ja loomulikult vaatasime uue Meremuuseumi territooriumil seisvaid koppasid, mis on minu väikese Lennarti jaoks ikka põhiatraktsioon. Super üritus! Tasuta, aga ei mingit trügimist ega järjekordi. Kirss tordil oli väikelaevaga Vana-Sadamasse sõit ning sealt katamaraaniga tagasi Lennusadamasse! Kell 20:00 läksime Lennusadamast taas otse randa ujuma. Selline tõeliselt fantastiline suvepäev oli!
Pühapäeval pidime Sipasse minema, et vaarikaid ja mustsõstraid korjata, aga vihma hakkas sadama ja pöörasime juba Järvel auto ümber ning läksime Ülemiste keskusesse. Lapsed olid mängutoas tunnikese, meie natuke käisime mööda poode Ivariga. Pärast käisime Lidos söömas ning seejärel läks Georg issiga Solarisse kinno uut filmi Toy Story 3 vaatama. Meie Lennuga läksime koju, sest Lennart tahab hiljemalt kl 14 lõunaund magada. Õhtul sadas paduvihma alates kella 18:00st.
Esmaspäeval oli Georg minu töö juures pool päeva - mängis legodega ja oli arvutis ning teisipäeval läks ta endise lasteaiasõbraga taas Skypark'i. Marx oli hiljem meil ja Georgil oli tore päev! Käisime lasteaias Lennartil järgi, Marx ja Georg nägid oma endist õpetajat ning sealt läksime Sipasse marju korjama ning jõkke ujuma. Kõik kolm meest ujusid Kasari jões. Naabripoiss püüdis samas kalu ja pani nad ämbrisse vette, kus nad edasi elasid. Lennart võttis ühe suure särje kätte ja andis talle musi. Normaalne laps.
Täna on taas Marx meil külas ja mul on sellest hea meel, sest päev on muidu liiga pikk 7-aastase lapse jaoks üksi kodus olla. Eks mul süda valutab ka ikka, aga ta on tubli ja kuu aja pärast on koolilaps, kes peab ikkagi üksi kodus olemisega ja palju muuga hakkama saama!
Ilm on jätkuvalt ilus +26C

Ärge muretsege, hakake elama!

Olen üks suur muretseja, aga täna tegi sõbrants mulle nö silmad ette! Tema nimelt teeb strateegilisi plaane jaanuariks veebruariks, mil seagripp Eestisse jõuab ja kuna vaktsiini pole, siis on see kindel surm enamusele. Kohutav lugu iseenesest, kuid mida siis teha, kui midagi teha pole? Lapsed trennist, koolist, lasteaiast ära võtta? See tähendaks enamusele ka töölt ära tulekut, sest palju neid koduseid või kodus töötavaid inimesi ikka on?

Kuidagi imelik oli seda juttu kuulata. Istusin Georgi toas akna all kirjutuslaua taga. Päike paistis, muru oli roheline, ja seda novembris! Laps magas rahulikult kõrvaltoas, 6 päeva kestnud nohu on möödas ja mul oli hea kerge tunne. Ja siis see seagripi jutt, paanika, vaktsineerimine, laste koduarestis hoidmine.... Kahju hakkas kohe. Nagu ma talle ka ütlesin - emana saan ma temast väga hästi aru, kuid pidevalt mõelda mingite epideemiate peale, kahtlustada igat köhatust, muretseda kättesaamatu arstiabi pärast, näha igas asjas ohtu ja baktereid ja viiruseid ja nakkust... näha igas söögis keemiat, mürke ja surmalõkse... No milles asi, kallis sõbranna? Üks tobe raamatupealkiri kõlab: "Ärge muretsege, hakake elama!" Mina küll muretsen ja jään ka edaspidi muretsema, aga lausa epideemiateks igapäevaselt ei valmistu - selle asemel küpsetasin täna leiba, tegin woki ning käisin 2x Lennartiga õues. Lapsed rõõmsad ja väsinud, endale pea selge ja kõigil kõht täis.

Fotol meie magamistuba täpselt aasta tagasi Narva-Jõesuu SPA hotellis

Minu mees

Ma võiks lõputult kiita oma meest. Teist sellist ei tea kellelgi olevat. Ühel on ennasttäis jobu, kellel vaid oma vajadused esikohal ning kes on kodus saamatu ja abitu ning ei oska ainsatki meeste tööd. Teisel on mees, kes ei tunne kella ega kilomeetreid, ei pea sõna ega antud lubadusi, raha oskab teha, aga veel paremini oskab ta seda tuulde lennutada. Kolmandal on paras viinanina, kes esimesel võimalusel end silmini täis joob, samas küll kuldsete kätega. Näiteid on teisigi... Minu mehel on mitmeid väikseid vigu, kuid paremat isa ja abikaasat ei oska ma ette kujutada. Kui ma olen hädas, siis ta tuleb ja aitab. Kui ma olen kurb, siis ta püüab lahendust leida. Kui ma olen haige, siis ta hoolitseb minu eest. Aga see kõik on tühi asi selle kõrval, kuidas ta veedab aega lastega, eriti pisemaga.. võiksin seda lõputult pealt vaadata! Täna näitas ta jälle mulle oma pühendumist perele ja lastele tulles mulle appi, kuigi ta oli kaugel ja tal olid teised plaanid. Mul on hea tunne täna. Päevad pole vennad ja on hetki, mil ma ta peale vihastan, kuid ta on parim!

Foto on eBay'st

Sündmusterohke august

Lennartil tuleb niimoodi uusi sõnu, et ma ei jaksa neid siia enam kirja panna. Ta ütleb järgi peaaegu kõike, kui see pole just sõna "assotsiatsioonid" vms. Uuematest TATU (auto) ja POPP (kopp) ja INNU (linnu) ja ENNA (Lennart)...

Täna tulime Haapsalust tittedega (never never tahaks karjuda, aga teadagi never say never!) ning homme lähme Helsingisse tittedeta! Väga oodatud ja mõnus vaheldus.

Ilusad ilmad on õues, Pikakari rannas on mõned korrad käidud, absoluutne lemmikrand muide. Vees ujumas pole käinud, va Sipas jões, aga siis oli vesi külm ja mingit mõnu ma sellest ei tundnud. Lasteaed on ka peale hakanud, kuid Georgi sinna ei pane veel, las magab veel hommikuti, palju tal seda võimalust varsti ei tule enam ning loomulikult on mõlemad tited ka kuskilt endale nohu hankinud.

Madonna kontserdil käisin mehega. Oleks vabalt võinud fännitsooni koha osta. Lahe oli.

Ülemusel ja sõbrannal Madridist on tütred sündinud. Pärnus kohtasin Itaalia sõbrannat. Tartu sõbrannaga käisin väljas Si-Si-s. Üllatusi jagus mitmel rindel.

Mina tunnen ennnast paremini. Ja olen tublim. Enda vajadused on vaja ikka etteotsa seada ja oledki rahu ja malbus ise! Lihtne!

Ja täna saab kuu aega päevast, mil ma kõrva lasin augud teha. Ja kirbuturul käisin müümas - täielik eneseületamine, aga lahe oli.