Eile algas Pühvli-aasta ja mina olen teadagi vana härg. Ükskõik, kust ma ka härja-aastal sündinud inimese iseloomustust ei loeks, peab ütlema, see see läheb alati väga täppi. Käisime laupäeva õhtul pojaga Kadrioru pargis Pühvli-aasta algust tervitamas, mis kujunes paraku tohutuks katsumuseks nii parkimist kui ka inim-massist läbisurumist silmas pidades. Ilutulestik oli ka tiba eluohtlik ning valgus-show'd me suurt ei näinudki. Lõpuks leidsime naabrid mänguväljakul ja lastel oli ikkagi tore. Meie peres elab Pühvliga ühes "laudas" 2 rotti ja üks kitseke - seega sõbralik seltskond, kes sajandeid laudaruumi on jaganud.
Mingi kummaline asi on mul seoses kokkamisega - nn kaubanduslik väljanägemine on minu toitudel täielik null, kuid maitse seevastu - nämmmm, kui hea! Ükspäev tegin kanawok'i ja no Imrele tegin raudselt "ära"! Siis tegin kakao-rabarberi-mustsõstra kooki Lennu 10 kuu sünnipäevaks ja no seegi oli nii hea, et mehed kaklesid viimase tüki pärast. Kuna eile jäi vaarika toormoosi järgi ja et hea kraam käärima ei läheks, tegin eile samuti Vilma kakaokooki, pannes taigna sisse moosi ning shokolaaditükke. No täitsa uskumatu, kui hea see maitses! Ka lasanje, milles kasutasin delikatess-hakkliha ning peekonit, porrut, küüslauku ja muidugi juustu, kukkus nii hästi välja, et ma oleks ennast lõhki söönud, kui ei oleks pidanud õuest tulevale näljasele pojale jätma viimast tükikest. Samas nägi see ärütlemata hea lasanje nii õnnetu välja, et poleks julgenud seda isegi oma õe perele pakkuda. Mis toimub? Arvan, et mul on hea ahi, mis küpsetab igast sitast saia. Eks ma ka väikse arengu olen läbi teinud viimaste aastatega, julgen rohkem katsetada ja eks teadmisi ka ikka on kogunenud ajaga. Ma olen isegi second hand poodidest UK kokaraamatuid koju ostnud, nii et mingi huvi ikka on.
No comments:
Post a Comment