Meie väike poja on haige. Teisipäeval võtsin ta õuest magamast üles ja pea oli tulikuum. Kuna ta meil muidu ka selline "kuumavereline" olnud, siis ei pabistanud eriti. Trennist tulles aga leidsin eest täitsa haige lapse, kes oli kuum nagu tuletükk. Kraadides selgus, et palavikku on 39,6 ning terve kolmapäevane päev möödus ainult minu süles jorrates ja 10min kaupa magades. Täna oli hommikuks palavik läinud, aga õhtul oli taas palavik ning hommikune kohutav nohu oli löönud põletiku silmadesse.
Ka vanem poeg on taas nohune ning see häirib mind veel rohkem kui väikse poja nohu, kuna väiksel tulevad purihambad ja tema nohu on natuke nö loomulik (kui see krdi nohu üldse loomulik saab olla!). Ümberringi on kõik haiged sõbranna mees ja lapsed, kuuldavasti ta ise ka, ema on mul teist päeva lausa voodis... No on ikka kliima küll - parima tahtmise juures pole võimalik talve haigestumiseta üle elada! Enamgi veel - "nad" teavad lausa ette, et see kuu liigub see viirus ja teine kuu võib saada tuulerõugeid ja ... kõik on teada!
Mulle siiski meelib meie joogaõpetaja ütlemine: "Otsustage, et te ei jää sel talvel haigeks!" Saagu nii!
No comments:
Post a Comment