Mu väike vapper pojake sai 4 päeva lasteaias käia ning täna hommikul oli tal palavik 38,7 ning kurk oli punane. Loomulikult käib sinna juurde ka oksendamine. Nüüd on terve hommikupooliku voodis teki all olnud, paar suutäit jõi vett, aga see tuli kohe välja. Masendus võtab ikka täiega maad, nutt on varuks ja meel on mõru. Püüan kogu aeg meelde tuletada, et paljudel on olukord sadu kordi hullem. Pean olema õnnelik, et mul on kaks tervet last ja kõik muud asjad, mis elus olulised on. Väsinud ja tüdinenud olen ma sellest kliimast, talvest, külmast, haigustest ja stressist, mis on kõikjal, mis meid ümbritseb. Raske on seda mitte enda sisse lasta. Keeruline on jääda rõõmsaks ja rahulolevaks, kui ümberringi valitseb kaos. Peidan end oma koju, oma inimeste ja asjade keskele ja püüan ümbritsevaga vähe tegemist teha, sest my home is my castle, kuigi see inglise vanasõna on kahetsusväärselt paljude eestlaste jaoks praegu väärtusetu.
No comments:
Post a Comment