Suvi on läbi

Teist korda kirjutan juba siia blogisse, et suvi on läbi. Tavaliselt mulle meeldib sügis, aga täna, kui lastega uue mängukeskuse ja poe avamisel olime, siis tundsin, kuidas külm tuul mind "õgib". Ka õhtul oma aias ajakirja lugedes hakkas lühikesest paigalseismisest külm. Mis selles sügises siis meelidida, kui sul on külm, pead istuma kodus ja kuhugi minna ei saa. Ooh jah - muidugi tean ma väljendit "pole halba ilma, on halvad riided" ja mul normaalseid riideid - sooje, kalleid, spetsiaalseid. Aga kui ikka on külm, siis ei ole mõnus õues olla.
Kirjutasin täna ühe inimese oma tuttavate nimekirjast maha. Lihtsalt paksu kujuteldava markeriga tõmbasin kaks kriipsu sellele nimele peale. Vsjoo, hvatit, finito! Kui ei taha - pole vaja. Miks ma küll sellistest asjadest end häirida lasen? Arvasin, et olen "paksema nahaga", aga kahjuks ei ole see nii - olen ikka väga õrnake neis asjus. Ehk on mul kergem sellest, et see inimene ei ole enam teemaks... Aga ilmselt ei saa see nii lihtne olema.

Elu on kummaline - just kirjutan, et lõpetan ühe inimesega suhtlemise - samas ilmub välja inimene, kes on minuga 2,5a tagasi suhtlemise lõpetanud. Tema toob kaasa asjatuid pingeid, närvitsemist, hunniku küsimusi ja raskeid mälestusi - milleks see vajalik on? Georgi pärast? Kas ta ütleb mulle "aitäh" selle eest kunagi? Kas talle on seda üldse vaja? Ei tea - vähemalt on mul südametunnistus puhas, olen käitunud õigesti ja loodan, et kunagi saab sellest ta sellest aru.
Homme siis september, head kooliteed Erikule!