Panen ennekõike enda jaoks kirja mõningased sündmused, mis on aset leidnud minu teise raseduse 26.nädalast kuni tänaseni.
Kõigepealt siis jõulude paiku algasid valusad toonused.. Kuna esimese raseduse ajal olid mul ka valusad toonused ja emakas tõmbus asja eest teist taga 6.kuul kokku, siis ma ei hakkanud paanitsema ja talusin neid valusid kuu aega. Kui valud läksid nii hulluks, et haarasin juba paberi ja pliiatsi ning hakkasin valude vaheaegu kirja panema, siis sain aru, et asi tõsine. Jaanuari lõpus läksin haiglasse. Ise veel sõitsin autoga ning Pirita teel mõtlesin, et jumala pärast, siia ma ära sünnitan! Koheselt kirjutati mulle Gyniprali tabletid, mis peaksid siis ära hoidma katkemisohu ehk enneaegse sünnituse. Kuna aga asi oli väga tõsine, siis arstid ilmselt ei uskunud, et neil õnnestub enneagne sünnitus ära hoida, siis otsustati hakata mind süstima iga 12h tagant, et tita kopsud ette valmistada iseseisvaks hingamiseks, kui ta peaks tulla tahtma. Fertilitasse ma ka poleks saanud minna, kuna nemad võtavad vastu sünnitajaid alates 36.nädalast, minul oli napilt 30.nädal käimas. Sain oma süstid kätte ja hakkasin Gyniprali võtma 3x päevas ning elu muutus natuke elamisväärsemaks. Georg oli ka pikka aega terve ja käis vapralt lasteaias. Minul oli proua elu - magasin poole 11ni, kohvitasin, jalutasin, shoppasin ja mõnulesin niisama. Kuigi valusad toonused järgi ei jäänud, oskasin ma neid juba tabletiga ära hoida.Tähtis verstapost oli 36.nädala saabumine, teadsin vähemalt, et saan Fertilitasse minna. Tähistasime seda Swiss Hotelli kohvikus. Eile öösel aga hakkasid sellised valud, et roni või mööda seina üles! Gyniprali mõju ei saabunud ning südaööl helistasin haiglasse. Minu kallis doktor Shois oli tööl (valves) ja see käsutas mind kohe haiglasse. Kuna olen kõrgriskirase, siis nad hirmsasti kardavad mu pärast. Läksin kohale ning ligi tund aega uuriti mind, kuni välistati 4 olulist asja: 1)sünnitegevus pole alanud ehk emakakael on kinni; 2) emaka eessein on terve ehk emaka arm ei ole rebenemisohus; 3) põie liigtäituvus ei põhjusta valusid; 4) laps tunneb ennast hästi. Millest minu piinad juba 2 kuud? Sellele vastust ei anta paraku. Oh, nüüd sai küll pikk ja põhjalik jutt. Niipalju ütlen veel, et tähtajani (01.04.2008) ma ootama ei pea, kui tita varem sündida ei taha, tuleb veel märtsis plaaniline keiser, aga ise arvan, et tahab ikka varem tulla.
Täna algas 37.nädal ja laps loetaks õigeaegselt sündinuks!
Kõigepealt siis jõulude paiku algasid valusad toonused.. Kuna esimese raseduse ajal olid mul ka valusad toonused ja emakas tõmbus asja eest teist taga 6.kuul kokku, siis ma ei hakkanud paanitsema ja talusin neid valusid kuu aega. Kui valud läksid nii hulluks, et haarasin juba paberi ja pliiatsi ning hakkasin valude vaheaegu kirja panema, siis sain aru, et asi tõsine. Jaanuari lõpus läksin haiglasse. Ise veel sõitsin autoga ning Pirita teel mõtlesin, et jumala pärast, siia ma ära sünnitan! Koheselt kirjutati mulle Gyniprali tabletid, mis peaksid siis ära hoidma katkemisohu ehk enneaegse sünnituse. Kuna aga asi oli väga tõsine, siis arstid ilmselt ei uskunud, et neil õnnestub enneagne sünnitus ära hoida, siis otsustati hakata mind süstima iga 12h tagant, et tita kopsud ette valmistada iseseisvaks hingamiseks, kui ta peaks tulla tahtma. Fertilitasse ma ka poleks saanud minna, kuna nemad võtavad vastu sünnitajaid alates 36.nädalast, minul oli napilt 30.nädal käimas. Sain oma süstid kätte ja hakkasin Gyniprali võtma 3x päevas ning elu muutus natuke elamisväärsemaks. Georg oli ka pikka aega terve ja käis vapralt lasteaias. Minul oli proua elu - magasin poole 11ni, kohvitasin, jalutasin, shoppasin ja mõnulesin niisama. Kuigi valusad toonused järgi ei jäänud, oskasin ma neid juba tabletiga ära hoida.Tähtis verstapost oli 36.nädala saabumine, teadsin vähemalt, et saan Fertilitasse minna. Tähistasime seda Swiss Hotelli kohvikus. Eile öösel aga hakkasid sellised valud, et roni või mööda seina üles! Gyniprali mõju ei saabunud ning südaööl helistasin haiglasse. Minu kallis doktor Shois oli tööl (valves) ja see käsutas mind kohe haiglasse. Kuna olen kõrgriskirase, siis nad hirmsasti kardavad mu pärast. Läksin kohale ning ligi tund aega uuriti mind, kuni välistati 4 olulist asja: 1)sünnitegevus pole alanud ehk emakakael on kinni; 2) emaka eessein on terve ehk emaka arm ei ole rebenemisohus; 3) põie liigtäituvus ei põhjusta valusid; 4) laps tunneb ennast hästi. Millest minu piinad juba 2 kuud? Sellele vastust ei anta paraku. Oh, nüüd sai küll pikk ja põhjalik jutt. Niipalju ütlen veel, et tähtajani (01.04.2008) ma ootama ei pea, kui tita varem sündida ei taha, tuleb veel märtsis plaaniline keiser, aga ise arvan, et tahab ikka varem tulla.
Täna algas 37.nädal ja laps loetaks õigeaegselt sündinuks!
No comments:
Post a Comment