Vastakad tunded

Täna Pärnusse minek. Homseks lubab ilusat ilma ning siis on Pärnus lahe olla.
Saan kokku sôbrannaga, keda pole näinud 4a. Temaga seoses valdavad mind vastakad tunded, sest geograafiline distants on tekitanud ka distantsi meie suhtlemises, kuigi msn ja skype on ometi meid ühendamas... kuid kui ikka pikka aega isiklikku kontakti ei ole, siis ei teki ka enam seda lähedust, mis varem oli.
Seekordsel Pärnusse minemisel on veel üks oluline tähendus. Aga ka siin on mul vastakad tunded - teavitada lähedasi millegist, mida arstki veel kinnitanud pole? Samas ma teeksin seda ema puhul ju nagunii igal juhul... Seega on ôigem rääkida oma kallite lähedastega, pakkudes neile rôômu ja lootust ja ootust ja vôimalust elada kaasa meie väiksele kasvavale perele.
Mul on palju vastakaid tundeid. Ei jôua ega tahagi neid siia kirja panna. Eks see ole vist praegu normaalne ka, aga ... Samas on mul palju rôômu ja kindlustunnet, mida pole varem kogenud. Musi lauset: "Sa saad kôik mida sa tahad!" vôib tôlgendada mitmeti, kuid minu jaoks tähendas see antud kontekstis ainult ühte: "Olen üliônnelik!"
Nii et kôik on hästi, vaatamata hulgale vastakatele tunnetele! :)