August

Viimane suvekuu käes!
Tööl midagi eriti teha ei ole, aeg liigub aeglaselt ja kôik maailma kellad oleks nagu seisma jäänud.
Taas tore titeuudis - kolleeg on lapseootel 5.kuud ning teine kolleeg teatas, et haub samu plaane. Itsitasin môttes endale ette kujutades, kuidas see naiste kollektiiv siin järsku hôrenema hakkab. Enesetunne on hea, kuigi väsimus on kallal. Ootan Pärnu minekut, sest igatsen ema ja ôde näha. Mul on ôe lastele kingitusi Soomest. Tahaks juba môningast konkreetsust teatud asjades, kuid peab veel ootama...
Naise elu ongi üks suur ootamine. Kôigepealt oota printsi valgel hobusel, siis oota abiellumist, siis päevi, siis oota päevade ärajäämist, siis oota last, siis meest koju, siis last koolist, siis last peolt, siis meest peolt.... Praegu ma ootan tööpäeva lôppu.