Kahekesi Lennuga

Lennart on hämmastav! Käib teist nädalat lasteaias nagu oleks seal eluaeg käinud. Hommikul ärkab üles ja kui ütlen, et lähme lasteaeda, siis ütleb: "Lennart ei saa üksi kodus olla!" Kinnitan talle, et kui ta natuke mängib, õues on, sööb ja tudub lasteaias, siis tuleb emme talle juba järgi. Lennart vastab: "Ma ootan!" Lasteaeda sõidame samuti hea tujuga, sest teel möödume ühest ehitatavast alajaamast, kus suure tõenäosusega võib mõnda koppa või traktorit näha ning praegu on seal kaks ülisuurt tõstukit tööl. Seejärel möödume parkimisplatsist, kus on samuti sageli üks huvitav ja suur kopp. Eks issi teab meil neid nimesid täpsemalt, aga ka Lennart parandab mind sageli: "Eii, see pole kopp, see on roomik-ekskavaator!" või siis "See on hoopis hüdrovasar!" Ok, 2a3k vanuse jaoks täiesti ülearused teadmised vist. Edasi sõidame mööda Laevaremondi tehase suurest alast, kus on loendamatu hulk kraanasid, laevu, vrakke ja muud põnevat - ükskord oli kopp laeva peal! No siis jätkus juttu sellest väga pikaks ajaks. Ka sõidame me pool teed kõrvuti trammiga ning alati on lõbus kommenteerida Lennarti meelest, kas on kollane tramm või sinine tramm parasjagu möödumas ja sageli peab emme trammile "järgi sõitma". Talvel taheti emme autos lakkamatult lastelaule kuulata, nii et emmel oli Entel-tenteli plaadist juba kopp ees, aga see huvi on õnneks jahtunud nüüdseks. Lasteaia ees on suur õu ja väärikas metallist värav, mida tahetakse alati ise sulgeda ja avada. Rühma sisenedes leiab ta ise oma kapi üles, võtab ära oma õuejalatsid ja mütsi ning emme aitab vahetusjalatsid jalga ja juba ukse peal hüüab ta õpetaja Marjule: "No tere!" Enne veel kallistame ja ma kinnitan talle veelkord, et oota emmet, emme tuleb kindlasti kindlasti varsti järgi. Või tuleb issi. Juba ta on mingite mänguasjade juures ja ma lahkun ilma, et ta mulle järgigi vaataks.
Georgiga nii lihtsalt ei läinud, aga Georgil pole ka Lennarti eriti vaprat ja südikat iseloomu ning eeliseid, milleks on venna tuttav lasteaed. Rühmas on ca 4 last praegu, käiakse palju õues, eile vaadati Lammas Shaun multifilmi ning tuduaeg on samuti meile jätkuvalt ülitähtis. Õpetaja Ülle ütles eile, et kuna päike paistab keskpäeval otse magamistuppa lasteaias, siis lapsed ei tahtnud hästi magama jääda. Tema käinud ja lehvitanud Kreekast toodud lehvikuga lastele tuult! Oh my God! No vaat sellised inimesed saavadki ainult lasteaias töötada - need, kel süda õige koha peal! Mäletan, kuidas õpetaja Maret käis Georgile pai tegemas, kui tal uni ei tahtnud tulla. Mul võtab silma märjaks, kui kuulen, et keegi võõras inimene minu lastesse niimoodi suhtub! Nii mõnigi oma inimene ei hooli....
Kuna meil on jätkuvalt +33C sooja ja magamistoas on +28,6, siis tassisin garaazhist reisivoodi alla korrusele ja magasime täna Lennartiga seal. All on konditsioneer ka, kuid seda ma terveks ööks tööle jätta ei julgenud. Parem oli magada küll, eriti hästi magas Lennart. Ivar on Lahtis kaks päeva, enne oli Helsingis, aga see objekt on vist läbi. Helistas just ja valis Georgile uut lego sünnipäevaks.
Homme tuleb Georg koju. Ootan teda väga ja üldse ootan ka puhkust, mis siis, et see peaaegu sügisel on .
Fotol on Kopli Lasteaed, foto on laenatud tallinnapostimees.ee