Täna kl 13:44 algab kevad. Jumal, kuidas ma seda kevadet oodanud olen! Raske ja pikk talv on läbi ning kuigi väljas on hanged, kalendris ja õhus on kevad. Möödunud talv oli üks raskemaid, mis viimastel aastatel olnud on. Georg oli küll tervem kui eelmistel aastatel, aga mõlema lapse ning minu enda 2 kuu pikkune haigus oli ikkagi kannatuste tipp. See talv oli raske ka muus mõttes. Kärped, piirangud, allahindlused, loobumine, kokkuhoid, sääst, tarbimise vähendamine – kõik need märksõnad olid sel talvel meie peres kõneaineks. Kahjuks ei ole veel paranemist paista, kuigi tööd on. Katsume vaikselt ja rahulikult edasi elada. Hoida madalat profiili (X5-ga see ei taha küll eriti õnnestuda, aga see pole meie süü) ning püüda säilitada kodurahu ja soojad suhted. Jah keegi on õigesti öelnud, et ega häid aegu ei osataks hinnata, kui raskeid aegu poleks. Teine õige ja huvitav väide, mis viimaste aegade ja sündmuste valguses mulle meelde on jäänud, ütleb, et inimene areneb ainult tänu raskustele. Kindlasti õige.
Niisiis kevad. Ootan ilmade soojenemist, terve olemist, töö juurde tulemist, raha kiiremat liikumist. Olen kindlasti rahulikum, optimistlikum ja rõõmsam, kuna kevadel järgneb suvi ja see on ilus aeg ning ainus aastaaeg, mida üldse oodata tasub. Ootan aega, mil saan näha väikse poja kõndimist meie koduaias. Rõõmustan kindlasti tema uudistava näokese üle, kui teda esimest korda tipa-tapa õue viin. Puud lähevad lehte ja muru muutub roheliseks. Linnud laulavad ja loodus ärkab. Kulunud fraasid, aga ahh kui hea on neid ikka ja jälle korrata päeval, mis päriselt algab kevad!
No comments:
Post a Comment