Imeilus hommik! Päike paistab ja kuidagi valge on ja ilus. Jah, paraku kraadiklaas näitab nulli. Vist esimest korda sel sügisel. Täna on mul kaks last kodus. Tahtsin oma rõõmu jagada ja välja näidata, rõõmu selle üle, et nad mängivad koos! See on uskumatu, sest kui Lennartit ootasin, siis teadsin ju, et ca 5-aastase vanusevahega lapsed ju vaevalt koos mängima hakkavad. Seda suurema rõõuga täitub mu süda, kui ma vaatan, kuidas nad kahekesi lastetoas asjatavad. Üks kõhuli vaiba peal, teine tema kõrval või toolil istumas. Eriti armas on see, kuidas Georg ta eest hoolitseb, teda lohutab, muretseb, kui ta kukub või haiget saab. Georgil, nagu igal teisel Vähil on ema süda sees. Ta on parim lapsehoidja! Kui ta on vennaga üleval korrusel ja ta alla sööma kutsun, siis hõikab ta vastu: "Aga kes siis Lennartit vaatama jääb?"
Lennart hakkas paar päeva tagasi toe najal end püsti tõmbama.
*Piltidel vaade Narva-Jõesuu hotelli Meresuu 11.korruselt ning Vatala(?) juga
No comments:
Post a Comment