Jehhuu, Lennartil tuli esimene hammas. Ma arvan ja loodan, et see tuli just täna, sest selle hambakese avastamine oli täiesti juhuslik. Pikutasime pojaga ning ta haaras mu käe ja toppis endale suhu. Ma tundsin käega midagi karedat lapse suus ning siis sain kohe aru, et lapsel on hammas lõikunud. All paremal väike kriipsuke ainult, aga ikkagi hammas!
Hamba tulekust teatasid ette kohutav ilastamine ning juba paar nädalat selline vesine nn "hambanohu" ja samuti on pojake nädalapäevad öösiti paar korda nutnud ning hullusti kõike närinud, mis ette satub. Muud erilist täheldanud ma pole - ei palavikku, ei oksendamist, ei isutust (nagu Georgil oli); ega ka erilist virisemist, nutmist ega tujutust. Ka tavalisest rohkem pole ta sülle tahtnud, ikka mängib suht palju omaette ning uudistab oma mänguasju põrandal.
Täna märkasin ka seda, et ta peaaegu roomab, kui kätega enda kere edasitõmbamist roomamiseks nimetada saab.
Palju õnne, meie tubli Lennart!
No comments:
Post a Comment