Uue aasta alguses peaks ikka mõningaid lubadusi ka andma... siis oleks hea pärast lugeda ja kiita ennast või noomida, kuidas siis aasta lõpus tulemused parajasti on. Need siis minu lubadused aastaks 2008: Luban...
1) vähem aega veeta arvuti taga, eriti taunitav on pidevalt istuda Perekoolis ja Msn-is;
2) rohkem raamatuid lugeda (seda lubadust saan pidada vaid aprillikuuni, aga sinna siiski 3 kuud aega!!);
3) olla parem naine oma mehele (küll ma juba tean, milles tasuks ennast parandada!);
4) hakata uuesti tegelema joogaga (vähemalt sügisest, kui laps on pooleaastane juba);
5) saavutada aasta lõpuks raseduse-eelne kaal;
6) õppida paremini süüa tegema;
7) olla sallivam inimeste suhtes, kelle põhimõtted või eluviis on minu jaoks äärmuslikud;
8) käia rohkem õues (kui titt vähegi vankris magada tahab, siis see õnnestub hästi!);
9) olla parem ema kahele pojale (detailidesse ei lasku, aga ideaalsest emast olen veel kaugel!);
10) naeratada rohkem.
Pole üldse raskesti teostatavad lubadused, aga kuna mu elu umbes märtsi lõpust keeratakse pea peale seoses noorema poja sünniga, siis on neidki lihtsaid lubadusi päris raske täita. Kuidas sa ikka naeratad, kui oled väsimusest ja kurnatusest ümber kukkumas? Ja kui peaks sattuma selline titt, kes vankris sugugi magada ei taha, siis kuidas ma ikka üksi seal väljas käin? Jooga tundidesse saan ka minna siis, kui see 6-kuune nõustub ilma minuta 2,5h olema ja no kaalu suhtes lubadusi anda on ka muidugi väga raske... Samas neid hetki on ikkagi, mil ka naeratamine peaks õnnestuma, joogaga saab ka kodus hea tahtejõu korral tegeleda, kui see titt peakski seal vankris virisema, siis värsket õhku peab ta ikka saama ja ega ma tema virina pärast toas ikka ei istu. Kindlasti on teostatav see, et olen parem ema ja naine - seal ei ole midagi võimatut, kui vaid tervis korras oleks. Raamatuid lugeda ja kulinaarseid saavutusi teha imiku kõrvalt on muidugi keeruline, aga las siis olla siht silme ees vähemalt!
1) vähem aega veeta arvuti taga, eriti taunitav on pidevalt istuda Perekoolis ja Msn-is;
2) rohkem raamatuid lugeda (seda lubadust saan pidada vaid aprillikuuni, aga sinna siiski 3 kuud aega!!);
3) olla parem naine oma mehele (küll ma juba tean, milles tasuks ennast parandada!);
4) hakata uuesti tegelema joogaga (vähemalt sügisest, kui laps on pooleaastane juba);
5) saavutada aasta lõpuks raseduse-eelne kaal;
6) õppida paremini süüa tegema;
7) olla sallivam inimeste suhtes, kelle põhimõtted või eluviis on minu jaoks äärmuslikud;
8) käia rohkem õues (kui titt vähegi vankris magada tahab, siis see õnnestub hästi!);
9) olla parem ema kahele pojale (detailidesse ei lasku, aga ideaalsest emast olen veel kaugel!);
10) naeratada rohkem.
Pole üldse raskesti teostatavad lubadused, aga kuna mu elu umbes märtsi lõpust keeratakse pea peale seoses noorema poja sünniga, siis on neidki lihtsaid lubadusi päris raske täita. Kuidas sa ikka naeratad, kui oled väsimusest ja kurnatusest ümber kukkumas? Ja kui peaks sattuma selline titt, kes vankris sugugi magada ei taha, siis kuidas ma ikka üksi seal väljas käin? Jooga tundidesse saan ka minna siis, kui see 6-kuune nõustub ilma minuta 2,5h olema ja no kaalu suhtes lubadusi anda on ka muidugi väga raske... Samas neid hetki on ikkagi, mil ka naeratamine peaks õnnestuma, joogaga saab ka kodus hea tahtejõu korral tegeleda, kui see titt peakski seal vankris virisema, siis värsket õhku peab ta ikka saama ja ega ma tema virina pärast toas ikka ei istu. Kindlasti on teostatav see, et olen parem ema ja naine - seal ei ole midagi võimatut, kui vaid tervis korras oleks. Raamatuid lugeda ja kulinaarseid saavutusi teha imiku kõrvalt on muidugi keeruline, aga las siis olla siht silme ees vähemalt!
No comments:
Post a Comment