Murepilved

Pojakesel hakkas augusti lõpus, kui jahedad ilmad saabusid jälle nohu. Kohe selline paks mittenakkav nohu. Ravisin seda igasuguste looduslike vahenditega, kuid nohu kestis ikkagi 3-4 nädalat. Siis hakkas mulle tunduma, et ta ei kuule hästi. Küsis koguaeg mida ja mida. Panin arstile numbri. Läksime kohale ja minu ja arsti imestuseks ei olnudki kõrvas vedelikku, nagu olime kartnud, küll aga oli paremas kõrvas põletik. Laps pole kurtnud valu ja palavikku ei ole ka tekkinud, kuid põletik juba nö mööduvas faasis. Paari päeva pärast tegime ka tümponograafia ning see näitas, et parem kõrv on ikka haige. Arstilt tuli otsus minna shunteerima. Helistasin Lastehaiglasse ning sain aja 27.novembriks. Täisnarkoosiga operatsioon, kuid siis on lootus, et nohud jäävad lühemaks ja kõrvapõletikke ei tule enam.
Ikkagi on on mul südamel suur kivi ja murepilved on peakohal. Süüdistan ennast, et ei läinud varem arsti juurde. Tean, et seda operatsiooni tehakse tänapäeval palju ja see on parandanud paljude laste tervist, kuid mure on ikkagi hinges. Ei saa millelegi mõelda ega millessegi süveneda, kogu aeg mõtlen sellele... Usun, et kõik läheb hästi ja meil ei ole talv läbi enam muret selle pideva nohuga. Ja minu poja on megatubli ja vapper, eriti, mis puutub rohtude võtmisesse ja arstidesse ;)

Foto: www.flickr.com