Ootan ja ootan.
Pidevalt ma ootan midagi. Nüüd ootan reedet. Olen nii kannatamatuks muutunud juba, et kôik ümberringi ajab närvi. Söögiisu endiselt nagu pole, aga tegelikult söön pidevalt hirmust iivelduse ees. Poes käies ajavad paljud asjad südame pahaks, kuid samas on isu mônede kindlate asjade järgi, nagu näiteks pizza ja muidugi pasta. Meeletu isu sushi ja igasuguse kala järgi on kadunud, huvitav kauaks...?
Olen ennast pidanud kôvaks saladuse hoidjaks, aga praegu vaatan, et pole ma nii tegija midagi. Mõne inimese ees on seda eriti keeruline hoida. Tänane ôhtu kujuneb taas väljakutseks, kuid olen otsustanud oma sôna pidada ja kannatan veel 3 päeva ära...
Lahe on see, et saan selle suve lôpuni ilusti suveriideid kanda, mida on kokku ostetud rohkem kui kunagi varem. Kahju oleks olnud neid ootele panna... Järgmisel suvel kavatsen nad kôik jälle selga ajada, vähemalt selline plaan on. :)
Tööl ei ole midagi teha - 2 arvet päevas on tôeline tase, samas ei saa ma nuriseda 2h lôunate üle ning vôimaluse üle oma asja ajada.
Ootame siis.
No comments:
Post a Comment